Esimene külaline- Reet

Kolmapäeva õhtul (09.04) saabus esimene eestlaste külaline. Kuigi Reet ei tulnud Eestist vaid Saksamaalt Hannoverist, kus ta hetkel elab, tõi ta eesti kommi ikkagi :D jee!

Kolmapäeva õhtul lähksime kohe peole-erasmuste karaoke!
Rõõmsalt peol: (vasakult) Reet, Katre, Sirly,Stefan. Kus on Margit?? Kas tõesti laulab üksi karaoket ;)

Siin siis laulmas või siis pigem tantsimas, sest laulda ei armasta meist keegi ja lugu oli meil ka vastav, kus vähe sõnu... pigem tants! I'm too sexy! Neljapäeval saatsime Stefani tagasi koju Saksamaale :(. Kahjuks ühtegi pilti sellest üritusest näha te ei saa,sest need on Margiti fotokas peidus ja fotokas neid kellelegi ei jaga. Selline vigurivänt on!

Laupäeval otsustasime sõita Sunioni Poseidoni templit kaema. Bussis istus üks onu mu asjade otsa, siis kui ma magasin. Kuidas ta küll aru ei saanud, et ta mu asjade otsas lösutab või ei tahtnud aru saada. Urr!
Milline meeletu tempel! Kui erinev kõigist teistest siinsetest templitest :D
Kui tempel iga külje pealt uuritud,seadsime sammud randa ja siis tavernesse. Buss tagasi Ateenasse sõitis meie nina eest minema ja sellepärast tuli järgmist oodata, mille käigus sain mina (Katre) küll päikesepiste ja kohutva peavalu.
Seejärel läksime laupäeva õhtul kreeklastega tsillima, peole ja tantsima. Lahkusime peolt ebatavaliselt vara, pool neli, sest kohutav suitsupilv oli tantsusaalis ja kõigi eestlaste silmad kipitasid ja jooksid vett. Nad ikka võiksid vähem suitsetada!

Pühapäeval oli jälle väike kultuuriüritustepäev. Ateenas saabus ka kevad. Loodus, nii vähe või palju kui seda siin on, hakkab roheliseks minema, nagu näha juuresolevalt pildilt.
Õhtul pidasime maha ühe korraliku kreeka jumalate ja jumalannade peo. Siin üks jumal mitme jumalannaga!
Kiiresti see aeg mööduski. Esmaspäev sõitis Reet tagasi koju Hannoveri ning teisipäeval lahkusid poolakad.

Olümpia kompleks

Templitest ja varemetest on meil suht kõrini juba saanud, seetõttu tegime väikse külaskäigu uude Ateena olümpiakompleksi, mille ümberehitamise autoriks on Santiago Calatrava. Mõjus väga värskendavalt näha midagi muud.Väga väga väga päiksepaisteline ilm juhtus just olema ja kuna mul (Margit) ei olnud päikseprille ka, nägin terve selle aja nagu jaapani turist välja oma pilukil silmade ja seebikarbiga ringi uudistades ja igast detailist pilti tegemas. Ja kuna kogu kompleks oli valget värvi, siis pimestas see topelt veel ja silmadel oli ai ai.

Aga jh...kompleks oli suur ja koosnes paljudest erinevatest osadest: peastaadion, velodroom, ujulad jne...Samas olid mõned hooned ka vanast ajast, näiteks spordihall korvpalli ja võimlemise jaoks. See nägi päris kõhe välja...tühi, mahajäetud ja roostetanud. Aga eks pildid jutustavad rohkem, mis me nägime...
Sisenesime olümpiakompleksi...

Kalaluud meenutav konstruktsioon, mille otsest eesmärki välja ei nuputanud, aga väga hea nägi välja ja see vist ongi põhiline.

Velodroom...piilusime sisse ka natuke, aga suht paha oli näha midagi korralikult.Ja siis veel 1995 aastal valminud spordihall, mis on hoopis teistlaadi, kui uued hooned. Väga sakiline ja rahutu.

Päris kõhedusttekitavalt jurakas konstruktsioon. Staadion ise on vana, aga peale ehitatud katus uus. See punase pluusi ja siniste pükstega neiu on Katre muideks :)

Lõpuks väsisime ära ja tõmbasime traati kodustele :)

Kooliga tutvumas

Tegelikult me teeme siin midagi asjalikku kaa ;)
Ühel laupäeval käisime tavalise kreeka kooliga tutvumas. Me jäime kreekapäraselt hiljaks ja Stella (meie juhendaja) oli nati pahane. Kõigepealt rääkisime direktoriga juttu, jõime kohvi ja sõime pirukaid nagu siin kombeks on ja alles siis jalutasime ringi ja uurisime koolikompleksi.
Pildid jutustavad paremini.

Siin kõik koos: eesti tsikid, hispaania tibid, poola plika, juhendja Stella ja kooli direktor :)

Põgeneme Ateenast Peloponnesosele 28.03.-31.03.2008

Sissejuhatus: Selle sisskande lugemiseks varu rohkem aega, sest siin on korraga kogu meie Peloponnesose 4-päevane tripp!

Siis kui reede 28. märtsi varahommikul pärast Katre suure "DHL" sünnipäevapaki vaevalist avamist


Türgist tulnud vihmapilved Ateenat ründama hakkasid, kogusime oma väed kokku (meiega liitusid Julia(poolakas) ja Stefan(sakslane)) ja taganesime viiekesi rendiauto kaitsva kilbi all Peloponnesose poolsaare poole. Korintose kanali kohal tegime esimese väikse peatuse, et hinnata vaenlase tugevust ja jäädvustada meie tugipunkt digitaalselt. Silla kõnniteelt vaatasime alla järskude kaljuseintega sügavasse lõhesse, kust parajasti ka üks laev end läbi surus.

Ekslesime Iidse Korintose linna otsinguil ent sealt me tuge ei leidnud ja suundusime Stefani juhtimisel kiirteed mööda Polilimnio jugade poole. Hoolimata sellest, et enamus seltskonnast, k.a. DJkaardilugeja (mina-Sirly), olid pidevalt olekus ZzZzZzZzZzZz... jõudsime me õnneks ilma viperusteta Kalamatasse, et seal omale 4-ks päevaks toitu ja laskemoona varuda. Kõige tähtsamad olid muidugi seesam-bar`id.Selleks ajaks oli vihm meist mõne mäe võrra maha jäänud ja jõudsime kuivalt jugadeleja ka läänepoolseima neeme lääneküljes asuva Methoni müürideni, ent pimeduse saabudes ei tuntud meid enam ära ja lossi värvavad jäid sel õhtupoolikul meile suletuks. Küll aga saime nautida vaadet müüride all mässlevatele lainetele. Tagasiteel meie veinipunase Hundi Ketsi poole kohtasime samuti kaitset otsima tulnud noort belgia turistihordi. Õnneks võttis Stefan meid Katre sünnipäeva puhul oma Finikoundas asuvasse suvilasse öömajale ja me ei pidanudki oliivipuu all magama=) Õhtul tähistasime Katre sünnipäeva!!!

Laupäeval varavalges üritasime uuesti Methoni imepärasesse Veneetsia lossi pääseda ja seekord läks õnneks. Kindlused Methoni`s ja Koroni`s on ehitatud 13. saj Veneetsia kaubateede kaitseks Bütsantsi ja hiljem Osmani impeeriumi eest. Edasi viis meie teekond Ancient Olympiasse. Tee kõrval mägede nõlvadel võis näha eelmise aasta suurest tulekahjust söestunud puude väljasid. Sagedaste maavärinate tõttu Olympias palju peale suurte kivimürakate ja üksikute sammaste säilinud ei ole.



Aga mingi eriline hingus seal siiski oli ja ettekujutuse kunagisest hiilgusest ja esimestest olümpiamängudest võis ikkagi saada.Iidsel staadionil said alguse ka meie olümpiamängud, mille esimeseks alaks oli traditsiooniline turistijooks staadioni lõppu ja tagasi. Teine ala oli kujuteldav odavise ja kolmas kohapeal jooks.Tagasiteel põikasime viivuks Zaharo rannast läbi, aga tuul oli nii tugev, et taldrikut lennutada ei saanud. Rannas tervitasid meid kaks kutsat - ema ja kutsikas. Kutsikas oli nii õnnejunnis, et kui teda paitasid, siis sortsutas alla:P

Pühapäeval pidime ärkama eriti vara, et jõuda Mistrasse ja Diro kaevandustesse. Kuna kõigil oli meelest läinud kellakeeramine, siis kaotasime tund aega. Mistrasse viiv tee oli käänuline ja kurviline, sõita tuli üle mägede... Loodus lummas oma taamal paistvate lumiste mäetippudega. Ühe kurvi peal tegime peatuse, et jalgu sirutada ja palli mängida:P Tee peal tuli vastu karjus umbes 100-pealise kitsekarjaga.Mistra kindlus, või niipalju kui sellest alles on, meeldis väga. Säilinud on mitmed kuplite ja tellismustritega kirikud, silma paistab Püha Demetriose kirik, kus kahepealine kotkas tähistab viimase Bütsantsi keisri kroonimispaika. Varemed olid ajapikku kattunud ronitaimedega ja mattunud maagilisse rohelusse. Alam-linnas võis kohata ka rahvusvahelisi lendoravaid. Sealt kimasime kohutava kreeka muusika saatel edasi Diro koobaste poole. Endal meil muidugi ühtegi CD-d kaasas ei olnud ja kuigi ma vahetasin pidevalt raadiojaamasid (sest vastasel juhul võis tagapingilt selliseid mõrvarlikke pilke näha=), siis kreeka laulud on ikka kõik väga sarnaselt traagilised ulgumised. Jõudsime sinna veidi peale kolme ja saime teada, et viimane laev koobastesse läks 10. min tagasi. Damn! TALVEHOOAEG!!! ütleks ma selle peale... See oli asi, mida me tohutult oleks näha tahtnud. Koobastes paiknevad eelajalooloised säilmed. Pidavat olema üks kaunemaid asju, mida Peloponnesosel vaadata. :( eks järgmine kord siis, kui sinna satume:P Hakkasime siis sama targalt tagasi sõitma mööda rannikuäärset teed,et oma ebaõnnestumist rannaga korvata. Tee peal jäi meile silma üks võrratu laht, millest lihtsalt niisama mööda sõita ei saanud. Sealt leidsime ise oma väikse koopa, kus lebas luid ja konte:/...eriti kauaks me sinna jääda ei söandanud.Lõpuks jõudsime Stoupa randa. Nendel liivadel jätkusid taas meie olümpiamängud. Päevakorras olid: köievedu kreeka moodi (mille võitis mänguhimuline kutsa, kes jooksutas Margiti teise ranna otsa, et lendavat taldrikut tagasi saada), taldriku lennutamise stiilivõistlus ja jumpfight.

Esmaspäev oli meie viimane päev Peloponnesosel. Laadisime kogu kola jälle auto peale, jätsime suvilaga hüvasti ja hakkasime Ateena suunas sõitma. Aga enne sinna sudusesse linna tagasi minemist külastasime veel Mükeene kindluse jäänuseid - suursugune Lõvivärav ja tohututest, kuni kuuetonnistest kivitahukatest laotud müürid oli suuremalt jaolt ainus, mis säilinud oli. Ülejäänu jaoks peab lihtsalt hea kujutlusvõime olema=) Ilma valgustuseta käik treppidest alla veetsisterni juurde.Müüridest väljaspool asusid Agamemnoni ja Klytaimestra kuppelhauad, mille aaretekambris loomulikult ühtegi aaret ei olnud - neid eksponeeritakse Ateena Riiklikus Arheoloogiamuuseumis.Samuti käisime ära Kreeka esimeses ametlikus pealinnas - Nauplios. Veneetsia ja 19.saj arhitektuur teevad sellest ühe Kreeka kauneima linna. Linn paikneb kaldaribal, mägede taustal kõrguva tohutu Palamedese kindluse külje all. Lahe kaldal asuv Burzi kindlus ehitati veneetslaste poolt kahes järgus 16. ja 17. saj. Palamedese kindlusesse me ei saanud, kuigi me jõudsime enne kella 3-me, aga tuli välja, et see pandi veel varem kinni kui tavaliselt (14:30). Bad luck! Treppidest üles ronisime ikka, kasvõi juba selle vaate pärast=)Siis tegime seal all rannas pikniku ja jalutasime vanalinnas ringi ning maitsesime itaalia suus sulavat jäätist. Huvi pärast käisime uudistamas ka uuselamurajoonis, et näha kui kohutavaid maju nad välja suudavad mõelda:p Siis sõitsime sajaga Ateenasse. 20.30-ks pidime auto tagastama, et mitte järgmine hommik vara tõusta. Kuigi meid saatis kogu tripi vältel paha õnn kellaaegadega, me siiski jõudsime koguni 10 min. enne aega. aga kuidas täpselt?!! me oleme erasmuse tudengid:P Igastahes väga vaffa oli vahepeal Ateenast välja saada loodusesse=)