workshop

Hei!

Teadmiseks kõigile, et me töötme siin nii palju, et meil pole aega isegi rannas vedelemas käia :D.
Tõestuseks see, et me pole šokolaadi karva muutunud nagu enamik teist arvab.
Tegelt me nüüd töötame: Workshop kreekapäraselt :)
EUROPEAN INTENSIVE PROGRAMME IP 2008 at Athens "Management in Construction- European"
Esiteks juba see on kreeka stiil, et alguses pidi töö kestma 18.mai-29.mai (bytheway, sellepärast reisilt nii vara tagasi tulimegi), aga 18.mai saatis Stella (meie juhendaja) sõnumi, et workshop algab hoopis 20.mai ja kestab 27.maini. Ehk siis tubli mitu päeva lühem, kui oleks pidanud olema.
Teisipäeva varahommikul seadsin sammmud Margitiga üle pika aja kooli poole. Sirly oli haige ja seepärast jäi koju magama. Kohe alguses oli tunda, et pole kaua ajusid liigutanud :D. Nii raske oli...
Tundsin, et hakkan juba kreeklaseks muutuma, sest iga hommik oli vaja kohvi (frappe või freddo cappuccino) ja muidugi ma hilinesin ka ca 30min, kuigi see polnud nagu päris hilinemine, sest kunagi polnud nad veel alustanud. Ning otseloomulikult nautisin ma pause ja niisama lobisemist. Nagu üks kreeklane ütles, et ma olen juba nii kreeklane, et raske on vahel seda eestlast üles leida, kuigi on tunda, et ta on olemas.
Workshopist endast: See oli magistri üliõpilastele ning mitte niiväga arhitektuuriüliõpilastele. Osalejad olid Soomest, Saksamaalt, Kreekast, Venemaalt ning lisaks siinnsed erasmused Eestist ja Hispaaniast. Kaks esimest päeva oli katastroof-tuli teha mingit asja, millest keegi aru ei saanud, aga tehtud see kuidagi sai. Teised päevad olid juba arusaadavamad. Töötada tuli palju
hommikul 9st õhtul 5-6ni (NB! see pole kreeklastele omane). Peaaegu igapäev oli vaja teha presentatsioon mingil teemal. Üldkokkuvõttes oli tore. Ma sain jälle teada, kui rumal ma ikka olen. Pahaseks ka oma kooli peale, et nad niipalju asju, mida võiks, ei õpeta. Aga ma nati lohutan ennast, sest need, kes teadsid midagi, olid sellel alal ca 7aastat töötanud ja tegid magistri kraadi. Mina alles 3.kursus :). Sellepärast minu grupp mind hoidiski, sest ma nii noor ja ainuke tütarlaps jne. Teiste eesti tüdrukutega toimiti niisamuti (ma loodan vähemalit nii :))
Margit oma grupiga ettekannet tegemas.

Sirly ja kaaslased töötamas.
Mina oma nutikate grupiliikmetega :)
Pärast seda IP arvan ma kreeklastest palju-palju paremini. Enne nad tundusid mulle väga laisad ja kohati ikka päris rumalad. Aga kõik kreeklased, kellega ma ühes grupis pidin töötama tundusid targad, nutikad, piisavalt töökad ja väga toredad :). Ja veel ... äge oli soomlastega koos olla, kodune tunne oli.
Otseloomulikut tuli pärast workshopi korralik lõpupidu pidada ja tantsima minna.

NB! Teisied said selle IP eest 7,5 ECTS ehk siis raske töö :). Meile anti kaa mingi paber, aga arvestades seda suurepärast kooli, kus me õpime, mingeid APsid selle eest tõenäoliselt ei saa.

Soomlastele hakkas soojas Kreekas nii meeldima, et jäid üheks päevaks siia veel. Kes on eestlane ja kes soomlane? Kas nad on õed? vennad? Appi, nii sarnased :D:D

Thessaloniki-Halkidiki-Istanbul

Niisiis...6. mai varahommikul pärast ööläbi pakkimist ja tunniajast uinakut, mis ei olnud eriti hea idee, sest hommikul oli tunne nagu oleks purjus, marssisime oma suurte seljakottidega rongi peale. Ilm oli Ateenas ilus päikseline ja soe. Rong sõitis kuskil 7 tundi. Õnneks sai seal magada..kuigi jah istudes. Ja külm hakkas. Laenasin Margiti salli. Sellest ei piisanud. Siis tuli kotist välja sikutada dressikas. Ikka veel ei hakanud soe. Siis tuli sall. Ja lõpuks sokid=) Ja siis veel tuli rongi pealt kallist teed osat. Nii ..mmm..Nüüd oli juba parem. Ma olen ikka täielik külmavares:D Aknast välja vaadates nägime kuidas ilm läks järjest koledamaks. Thesaalonikis oli juba täiesti pilves. Ja siis hakkas veel vihma ka sadama pealekauba. Jeeee..minu(Sirly) sünnipäev ju..!!! aga ega see ausaltöeldes eriti ei morjendanud:p Sõitsime rongijaamast nr. 3 bussiga poolaka Matšeki juurde, kelle juures pidime öömaja saama. Vaatasime tema tehtud pilte Istanbulist ja Halkidikist ja rääkisime juttu. Jätsime asjad sinna ja läksime thessaloniki sõbraga, Vagelisega kokku saama. Korjasime Vassilise, bändi trummari ka peale ja läksime tavernasse kala sööma ja sünnipäeva tähistama. Peale paari kannu veini ja ohtralt mereande läksime lähedalasuvasse baari. Seal tegime ühe ettekandja kulul natuke nalja... Ja lõpuks seisis Sirly baarileti taga ja aitas baarmenil jooke serveerida:D Kojuminek oli lõbus.Üks meist pidi põrandal magama, kuna diivanikohti oli ainult 2. Mina olin nõus, ronisin magamiskoti sisse, ja keerasin kohe magama. Enne hommikut ei tundnud midagi, aga varavalges hakkas külg juba valutama, sest loomulikult madratsit all ei olnud:p

Järgmisel päeval käisime thessaloniki vanalinnas jalutamas ja pildistamas. Seal oli tohutult ilus ja väga ilm oli ka hea. Nii juhtub, kui paabulinnud näevad kolme eesti naist=) Käisime Hatzise kohvikus kuulsaid thessaloniki maiustusi proovimas ja frappet(jääkohvi) joomas..mmm.. Õhtul oli thessaloniki iganädalane erasmuslaste kokkusaamine pubis "People". Asustustihedus oli seal väga suur=) Saime tuttavaks itaallastega, portugaallastega, poolakatega jne. Pidu jätkus klubis tantsides...

Neljapäev käisime jälle Hatzises. Seekord läks süda juba magusast pahaks, sest pidime söömisega kiirustama, et "Heritage" bändiproovi jõuda. Nad mängivad melodic-swedish-black-death-metal muusikat. Esialgu ennustasime, et me ei suuda seal üle 5. minuti istuda, aga ei olnudki nii hull.. lõpuks veetsime seal koguni tund aega. Reedel oli väga ilus ilm, lõpuks siis saime kõik kleite kanda..:D Käisime jälle Hatzises, kuid seekord võtsime maiustused kaasa ja istusime White Toweri kõrval mere ääres.Õhtul hakkasime sõitma Vagelise Halkidikis asuvasse suvilasse. Tee pealt võtsime prooviks Thessaloniki Pita Gyrost. See oli 2 korda suurem, kui Ateenas... isegi liiga palju liha oli seal. Õhtu veetsime rõdul juttu rääkides ja muusikat tehes:D
Laupäeval oli kole ja külm ilm, seega randa peesitama ei saanud. Sõitsime lihtsalt Halkidikis mööda rannikut ringi ja külastasime erinevaid randu..oi seal tahaks suvel olla..kui seal on palju rahvast ja regge muusika...=) Katre sattus vaimustusse Holy Mountainist, aga kuna naistel ja politseil ei ole sinna asja, siis me pidime lohutuseks talle tema päris oma mäe ehitama. Taamal päris mägi, ees erasmuse mägi.Päikseloojang oli ka väga viis.

Pühapäeval oli meie õnneks päiksepaisteline ilm. Seekord tõusime ka piisavalt vara üles ja saime proovida hommikusöögiks Halkidiki Bougatsat. Nämm. seda müüakse tavaliselt u kella 13:00-ni või siis kui otsa saab. Tol päeval oli Formula 1 ülekanne, niiet Vagelis vaatas toas telkut ja meie lesisime rannas. Vesi oli küll jääkülm, aga jahutas hästi:D Tagasisõit Thessalonikisse, et jõuda Istanbuli rongi peale.
Jõudsime. Rongis olid 2-sed kupeed vooditega. Me lällasime seal alguses päris kaua ja mõtlesime, et miks kõik teised magavad... aga pärast rongisõitu taipasime miks. Sest umbes kell 01.00 siis kui meie olime just mingi pool tundi tagasi magama läinud tuli piir. Ja siis aeti kõik üles - kreeka passikontroll. Siis sai jälle natuke magada..türgi piir. Passikontroll.. rongist välja, viisat ostma. Siis pagasikontroll. Niiet eriti nagu magada ei saanudki.

Ja selliseks võivad muutuda inimesed, kes peavad umbes 12 tundi rongis sõitma.

Istanbuli rongijaamas panime seljakotid lockerisse ja ja läksime linna peale. Blue mosque. Mošees käies peab austama nende usku ja traditsioone, seega peavad naistel olema õlad, pea ja jalad kaetud. Jalanõud tuleb ära võtta ning sokid jalga panna.

Kl 18.00 saime meie majutajaga, Fatih`ga Hospitaliti club´ist kokku Taksim square`il. Fatih töötab turismifirmas giidina, seega oli väga hea, ta oskas meile täpselt öelda kuidas kuhugi saab. Viisime asjad tema juurde ja läksime koos välja. Istusime Bosporuse väina ääres silla lähedal ja sõime täidetud kartulit ja jõime türgi õuna teed.
Järgmisel päeval külastasime vaatamisväärsusi nagu Hagia Sophia(võrratu interjör, tekkis küll selline tunne nagu see hiigelsuur kuppel hõljuks seal kohal, mõnus aura, veetsmine seal üle tunni aja) vahepeal ei olnud enam täpselt aru saada, kes täpselt vaatamisväärsus on, kas türgi tüdrukud või eesti tüdrukud...=)

Tsisternid (kindlasti väärt külastamist)

ja türgi kunsti muuseumi. Õhtul käisime türgi saunas...lõõgastus missugune. Pärast tunned end väga puhtana ja väsinuna. Tol õhtul keetis Fatih meile ise türgi musta teed.
Aasia poole külastus. Bussiga läksime, praamiga tagasi. Sama hind. Ronisime seal mäe otsa, et näha vaadet linnale. Pärast jalutasime natuke ka sadama lähedal ringi. Ja siis üle väina tagasi...Mingi 10 min.=) osavad laevatajad. Siis käisime türgi traditsioonilisi meestantsijaid/keerutajaid vaatamas.

Õhtul läksime baari, kus esines live bänd. Muusika oli taaskord siuke balkani, rumeenia, tsipsi muusika. Erinev kõigest, mida siiani kuulanud oleme. Väga hea oli tantsida=)
Samuti järgmisel õhtul, mis oli meie viimane õhtu Istanbulis, käisime väljas. Taaskord live bänd esines, sama stiil. Tohutult hakkas meeldima=) tantsisime varajaste hommikutundideni. Joogiks tellisime Mojito... no see ei olnud küll see mida me ootasime. Põhimõtselt maitses nagu piparmünt, vääga hapu, aga piparmündileht oli ainult kaunistuseks ja purustatud jääd ka polnud..väkk...ilmselt keegi ei ole kunagi tellinud seda..kõik joovad õlut.:P
Viimasel päeval panime hommikul jälle asjad rongijaama kappi ja läksime türgi bazaarile(tohutu suur turg). Seal kulutasime oma viimsegi türgi sendi, mis meil alles oli. Loomulikult tuli seal kõvasti tingida, kui ei tingi, siis see on neile solvav. Muidugi kutsusid kõik enda poodi teed jooma. Istusime ühes salli poes tund aega ja jõime teed. Tüüp jutustas oma perekonnast ja näitas meile salle.=) teises kohas jõime jälle teed. Ja kauplesime. Väsitav.. õnneks sai raha otsa, ja me läksime sealt kiiresti välja. Õhtul rongi peale ja tagasi Thessalonikisse. Hommikul saime jälle Vagelisega kokku, käisime bougatsat söömas ja taaskord bändi proovis. Seekord olime küll kurdid stuudiost välja tulles:p Ühel erasmuslasel oli sünnipäev ja meid kutsuti sünnipäevale. Vahetasime piletid õhtusele rongile ja veetsime päeva Thessalonikis sünnal. Seal kohtasime ka kahte eestlast =) lõpuks ometi oli meid kord rohkem kui itaallasi.=) 2 nädalat ringireisimist..lõpuks tuli ka reisiväsimus..rohkem poleks korraga suutnud. :D oeh..

Mykonoooooos

Pole ammu midagi kirjutanud, sest oleme ligi kuu aega ringi rännanud. Super-super on olnud. Kõigepealt esimeset reisist. See oli Mykonosele. Kreeka saar, kus iga kreeklane PEAB iga suvi vähemalt ühe korra käima. Nii nad väidavad ja nii nad kaa teevad. Üldiselt on see saar ujumiseks, päevitamiseks ja pidutsemiseks. Täpselt nõndaviisi toimisime ka meie koos teiste rohkem kui 100 erasmuse tudengiga. Saar on väga armas: valged majakesed siniste ja punast uste- ja aknaraamidega, ilusad rannad ning kitsad teed.Minekut saarele alustasime väga-väga vara, me polnud maganudki, sest öösel pakkisime asju. Ma ei saa aru muidugi, miks me nii kaua pakkisime. Kuna reis algas 1.mail, siis oli kreeklastel põhimõtte pärast vaja streikida. Meie laev oli ainuke, mis sellel pärval Mykonosele sõitis ja ei streikinud. Jee! Sõit kestis lubatud 3,5 tunni asemel 5 tundi ja enamuse ajast magasime.
Esimesel päeval läksime otseloomuliklt randa ja preparty ja siis pidu ja siis hommikul koju :). Erasmused on ägedad, sest absoluutselt KÕIK erasmused tantsivad.
Leia pildilt Margit :D

Erasmuste hulgast leidsime kaks Eesti tüdrukut, kes õpivad Volosel. Nii imelik oli kellegagi veel eesti keeles suhelda. Ka nemad tulid meiega õhtul peole nagu õiged erasmused ikka.Järgmisel päeval otsustasime saare peal ringi vaadata, selleks laenutasime rollerid. Kuna keegi polnud rolleriga varem sõitnud, siis usaldasime juhtimise poistele. Aga nemad sõitsid peaaegu nagu kreeklased. Appiii!
Rallitajad: Margit Eestist ja Ronald HollandistVeel ühed rallitajad: Sirly Eestist ja Marios KüproseltJa siis veel ühed: Katre Eestist ja Bart Poolast
Kolmandal päeval olime mõnusasti ära kõrbenud. Tegelikult Sirly polnud. Aga mina ja Margit ikka mõnuga. Otseloomulikult käisime jälle rannas, natuke sportlik oli, nagu näha.... võistlused, võistlused, võistlused...mmm ja veel millised :D. Nalja kui palju!Sellel päeval mehi enam juhiks ei usaldanud :D:D Girlpower! ;)
Neli päeva reis kestiski. Pühapäeva õhtul jõudsime surmväsinuna Ateenasse tagasi. Sellel õhtul saime magada, aga järgmine... ?

Esimene külaline- Reet

Kolmapäeva õhtul (09.04) saabus esimene eestlaste külaline. Kuigi Reet ei tulnud Eestist vaid Saksamaalt Hannoverist, kus ta hetkel elab, tõi ta eesti kommi ikkagi :D jee!

Kolmapäeva õhtul lähksime kohe peole-erasmuste karaoke!
Rõõmsalt peol: (vasakult) Reet, Katre, Sirly,Stefan. Kus on Margit?? Kas tõesti laulab üksi karaoket ;)

Siin siis laulmas või siis pigem tantsimas, sest laulda ei armasta meist keegi ja lugu oli meil ka vastav, kus vähe sõnu... pigem tants! I'm too sexy! Neljapäeval saatsime Stefani tagasi koju Saksamaale :(. Kahjuks ühtegi pilti sellest üritusest näha te ei saa,sest need on Margiti fotokas peidus ja fotokas neid kellelegi ei jaga. Selline vigurivänt on!

Laupäeval otsustasime sõita Sunioni Poseidoni templit kaema. Bussis istus üks onu mu asjade otsa, siis kui ma magasin. Kuidas ta küll aru ei saanud, et ta mu asjade otsas lösutab või ei tahtnud aru saada. Urr!
Milline meeletu tempel! Kui erinev kõigist teistest siinsetest templitest :D
Kui tempel iga külje pealt uuritud,seadsime sammud randa ja siis tavernesse. Buss tagasi Ateenasse sõitis meie nina eest minema ja sellepärast tuli järgmist oodata, mille käigus sain mina (Katre) küll päikesepiste ja kohutva peavalu.
Seejärel läksime laupäeva õhtul kreeklastega tsillima, peole ja tantsima. Lahkusime peolt ebatavaliselt vara, pool neli, sest kohutav suitsupilv oli tantsusaalis ja kõigi eestlaste silmad kipitasid ja jooksid vett. Nad ikka võiksid vähem suitsetada!

Pühapäeval oli jälle väike kultuuriüritustepäev. Ateenas saabus ka kevad. Loodus, nii vähe või palju kui seda siin on, hakkab roheliseks minema, nagu näha juuresolevalt pildilt.
Õhtul pidasime maha ühe korraliku kreeka jumalate ja jumalannade peo. Siin üks jumal mitme jumalannaga!
Kiiresti see aeg mööduski. Esmaspäev sõitis Reet tagasi koju Hannoveri ning teisipäeval lahkusid poolakad.

Olümpia kompleks

Templitest ja varemetest on meil suht kõrini juba saanud, seetõttu tegime väikse külaskäigu uude Ateena olümpiakompleksi, mille ümberehitamise autoriks on Santiago Calatrava. Mõjus väga värskendavalt näha midagi muud.Väga väga väga päiksepaisteline ilm juhtus just olema ja kuna mul (Margit) ei olnud päikseprille ka, nägin terve selle aja nagu jaapani turist välja oma pilukil silmade ja seebikarbiga ringi uudistades ja igast detailist pilti tegemas. Ja kuna kogu kompleks oli valget värvi, siis pimestas see topelt veel ja silmadel oli ai ai.

Aga jh...kompleks oli suur ja koosnes paljudest erinevatest osadest: peastaadion, velodroom, ujulad jne...Samas olid mõned hooned ka vanast ajast, näiteks spordihall korvpalli ja võimlemise jaoks. See nägi päris kõhe välja...tühi, mahajäetud ja roostetanud. Aga eks pildid jutustavad rohkem, mis me nägime...
Sisenesime olümpiakompleksi...

Kalaluud meenutav konstruktsioon, mille otsest eesmärki välja ei nuputanud, aga väga hea nägi välja ja see vist ongi põhiline.

Velodroom...piilusime sisse ka natuke, aga suht paha oli näha midagi korralikult.Ja siis veel 1995 aastal valminud spordihall, mis on hoopis teistlaadi, kui uued hooned. Väga sakiline ja rahutu.

Päris kõhedusttekitavalt jurakas konstruktsioon. Staadion ise on vana, aga peale ehitatud katus uus. See punase pluusi ja siniste pükstega neiu on Katre muideks :)

Lõpuks väsisime ära ja tõmbasime traati kodustele :)