Teadmiseks kõigile, et me töötme siin nii palju, et meil pole aega isegi rannas vedelemas käia :D.
Tõestuseks see, et me pole šokolaadi karva muutunud nagu enamik teist arvab.
Tegelt me nüüd töötame: Workshop kreekapäraselt :)
EUROPEAN INTENSIVE PROGRAMME IP 2008 at Athens "Management in Construction- European"
Esiteks juba see on kreeka stiil, et alguses pidi töö kestma 18.mai-29.mai (bytheway, sellepärast reisilt nii vara tagasi tulimegi), aga 18.mai saatis Stella (meie juhendaja) sõnumi, et workshop algab hoopis 20.mai ja kestab 27.maini. Ehk siis tubli mitu päeva lühem, kui oleks pidanud olema.
Teisipäeva varahommikul seadsin sammmud Margitiga üle pika aja kooli poole. Sirly oli haige ja seepärast jäi koju magama. Kohe alguses oli tunda, et pole kaua ajusid liigutanud :D. Nii raske oli...
Tundsin, et hakkan juba kreeklaseks muutuma, sest iga hommik oli vaja kohvi (frappe või freddo cappuccino) ja muidugi ma hilinesin ka ca 30min, kuigi see polnud nagu päris hilinemine, sest kunagi polnud nad veel alustanud. Ning otseloomulikult nautisin ma pause ja niisama lobisemist. Nagu üks kreeklane ütles, et ma olen juba nii kreeklane, et raske on vahel seda eestlast üles leida, kuigi on tunda, et ta on olemas.
Workshopist endast: See oli magistri üliõpilastele ning mitte niiväga arhitektuuriüliõpilastele. Osalejad olid Soomest, Saksamaalt, Kreekast, Venemaalt ning lisaks siinnsed erasmused Eestist ja Hispaaniast. Kaks esimest päeva oli katastroof-tuli teha mingit asja, millest keegi aru ei saanud, aga tehtud see kuidagi sai. Teised päevad olid juba arusaadavamad. Töötada tuli palju
hommikul 9st õhtul 5-6ni (NB! see pole kreeklastele omane). Peaaegu igapäev oli vaja teha presentatsioon mingil teemal. Üldkokkuvõttes oli tore. Ma sain jälle teada, kui rumal ma ikka olen. Pahaseks ka oma kooli peale, et nad niipalju asju, mida võiks, ei õpeta. Aga ma nati lohutan ennast, sest need, kes teadsid midagi, olid sellel alal ca 7aastat töötanud ja tegid magistri kraadi. Mina alles 3.kursus :). Sellepärast minu grupp mind hoidiski, sest ma nii noor ja ainuke tütarlaps jne. Teiste eesti tüdrukutega toimiti niisamuti (ma loodan vähemalit nii :))
Margit oma grupiga ettekannet tegemas.
Sirly ja kaaslased töötamas.
Mina oma nutikate grupiliikmetega :)
Pärast seda IP arvan ma kreeklastest palju-palju paremini. Enne nad tundusid mulle väga laisad ja kohati ikka päris rumalad. Aga kõik kreeklased, kellega ma ühes grupis pidin töötama tundusid targad, nutikad, piisavalt töökad ja väga toredad :). Ja veel ... äge oli soomlastega koos olla, kodune tunne oli.
Otseloomulikut tuli pärast workshopi korralik lõpupidu pidada ja tantsima minna.
NB! Teisied said selle IP eest 7,5 ECTS ehk siis raske töö :). Meile anti kaa mingi paber, aga arvestades seda suurepärast kooli, kus me õpime, mingeid APsid selle eest tõenäoliselt ei saa.
Soomlastele hakkas soojas Kreekas nii meeldima, et jäid üheks päevaks siia veel. Kes on eestlane ja kes soomlane? Kas nad on õed? vennad? Appi, nii sarnased :D:D
Tõestuseks see, et me pole šokolaadi karva muutunud nagu enamik teist arvab.
Tegelt me nüüd töötame: Workshop kreekapäraselt :)
EUROPEAN INTENSIVE PROGRAMME IP 2008 at Athens "Management in Construction- European"
Esiteks juba see on kreeka stiil, et alguses pidi töö kestma 18.mai-29.mai (bytheway, sellepärast reisilt nii vara tagasi tulimegi), aga 18.mai saatis Stella (meie juhendaja) sõnumi, et workshop algab hoopis 20.mai ja kestab 27.maini. Ehk siis tubli mitu päeva lühem, kui oleks pidanud olema.
Teisipäeva varahommikul seadsin sammmud Margitiga üle pika aja kooli poole. Sirly oli haige ja seepärast jäi koju magama. Kohe alguses oli tunda, et pole kaua ajusid liigutanud :D. Nii raske oli...
Tundsin, et hakkan juba kreeklaseks muutuma, sest iga hommik oli vaja kohvi (frappe või freddo cappuccino) ja muidugi ma hilinesin ka ca 30min, kuigi see polnud nagu päris hilinemine, sest kunagi polnud nad veel alustanud. Ning otseloomulikult nautisin ma pause ja niisama lobisemist. Nagu üks kreeklane ütles, et ma olen juba nii kreeklane, et raske on vahel seda eestlast üles leida, kuigi on tunda, et ta on olemas.
Workshopist endast: See oli magistri üliõpilastele ning mitte niiväga arhitektuuriüliõpilastele. Osalejad olid Soomest, Saksamaalt, Kreekast, Venemaalt ning lisaks siinnsed erasmused Eestist ja Hispaaniast. Kaks esimest päeva oli katastroof-tuli teha mingit asja, millest keegi aru ei saanud, aga tehtud see kuidagi sai. Teised päevad olid juba arusaadavamad. Töötada tuli palju
hommikul 9st õhtul 5-6ni (NB! see pole kreeklastele omane). Peaaegu igapäev oli vaja teha presentatsioon mingil teemal. Üldkokkuvõttes oli tore. Ma sain jälle teada, kui rumal ma ikka olen. Pahaseks ka oma kooli peale, et nad niipalju asju, mida võiks, ei õpeta. Aga ma nati lohutan ennast, sest need, kes teadsid midagi, olid sellel alal ca 7aastat töötanud ja tegid magistri kraadi. Mina alles 3.kursus :). Sellepärast minu grupp mind hoidiski, sest ma nii noor ja ainuke tütarlaps jne. Teiste eesti tüdrukutega toimiti niisamuti (ma loodan vähemalit nii :))
Margit oma grupiga ettekannet tegemas.
Sirly ja kaaslased töötamas.
Mina oma nutikate grupiliikmetega :)
Pärast seda IP arvan ma kreeklastest palju-palju paremini. Enne nad tundusid mulle väga laisad ja kohati ikka päris rumalad. Aga kõik kreeklased, kellega ma ühes grupis pidin töötama tundusid targad, nutikad, piisavalt töökad ja väga toredad :). Ja veel ... äge oli soomlastega koos olla, kodune tunne oli.
Otseloomulikut tuli pärast workshopi korralik lõpupidu pidada ja tantsima minna.
NB! Teisied said selle IP eest 7,5 ECTS ehk siis raske töö :). Meile anti kaa mingi paber, aga arvestades seda suurepärast kooli, kus me õpime, mingeid APsid selle eest tõenäoliselt ei saa.
Soomlastele hakkas soojas Kreekas nii meeldima, et jäid üheks päevaks siia veel. Kes on eestlane ja kes soomlane? Kas nad on õed? vennad? Appi, nii sarnased :D:D
No comments:
Post a Comment