Verona karneval

Reedel toimusid Veronas suured karnevalipidustused, mida mina ei näinud, sest olin päev läbi kontoris ja joonistasin maja. Aga õhtul läksin peole. La Scala klubi oli pungil täis erasmuse tudengeid, kes olid Veronasse saabunud just karnevali pärast. Verona erasmustest olid kohal kahjuks ainult mõned üksikud.
Peol võttis minu vastu mu Romeo. IRW! Ilma naljata. Mõndadel Veronas elavatel inimestel on perekannanimeks Romeo :D

Väike lisakostüüm. Pildil koos soome sõbrantsiga ja roomlasega.

Veneetsia

Esimene nädalavahetus pärast väsitavat töönädalat (see oli tõesti väsitav, sest põhja itaallased tõesti teevad tööd. Ja palju tööd !!!), otsustasime minna Judithiga(minu toakaaslane) Veenetsiasse,sest seal on käimas kuulus Veneetsia karneval. Niisiis asusime laupäeva hommikul kell 6 hommikul teele. Reisil tegime tutvust, kui meeldivad (!) võivad olla itaalia rongid. Pärast 2 tunnist külmetamist rongist jõudsime päikeselisesse Veneetsiasse. Seal nägime kõike seda, mida oli oodata:

Kitsad kanalitega tänavad











Prügi, mis kanalisse ei jõua jääb uksette





Kostümeeritud inimesed...







ja koerad



Kondlid


Kondliummikud :D




Palju asju nagu tarbimisühiskonnas ikka

Terve päev linnapeal töllerdamist oli väsitav. Selleks, et tagasi rongijaama jõuda, tuli palju vaeva näha, sest niigi kitsad tänavad olid kohutavalt ülerahvastatud. Liikumine peatänavatel oli peaaegu võimatu, seepärast otsisime võimalusi mööda kõrvaltänavaid kuhugi jõuda. See oli aga päris põnev, arvestades, et meil polnud kaarti :D. Tagasitee tuli rongis seista,sest ka rongis oli ettenähtust rohkem hingelisi.

Eluolu

Teadmiseks neile, kes ei tea, et Veronasse ei tulnud ma mitte oma itaalia Romeod otsima, vaid hoopis praktikale arhitektuuribüroosse. Büroo, kus ma praktikat teen on suht väike: 7 töötajat ja mina :). 3 neist on suutelised minuga inglise keeles suhtlema, teistega ma kahjuks eriti ei saa suhelda, sest ma veel itaalia keelt ei oska. Tööl tuleb käia mul tõpselt kellaajapeale,millega ma harjunud pole. Hommikul 8.30 algab tööpäev (mina jõuan kontorisse 8.40 ja 9 vahepeal nagu mul ikka kombeks hilineda) ja lõpeb kell 18.00 või hiljem, sest arhitektid on vist kõikjal maailmas töönarkomaanid. Päeval on kohustuslik 1,5 tundi lõunal käia.
Olen võidelnud siin endale mõningaid üliõpilasõigusi, sest minul kui erasmuse praktikandil pole ühtegi õliõpilasõigust kohalikus ülikoolis. Niisiis olen endale sebinud sööklakaardi, erasmuse üliõpilaskaardi ja keelekursused. Itaalia keele kursustel õpin algajate rühmas, kus kõik peale minu räägivad kuidagi juba itaalia keelt. Aga grupis on toredad inimesed ja suurepärane õppejõud, kes esindab sellist itaallast, keda ma itaallaseks pean: avatud, energiline, rõõmsameelne. Tegelikult kehtib selline kirjeldus üldiselt ainult lõuna itaallaste kohta, sest põhjas (siin) on nad väga kinnised ja tagasihoidlikud. Minu lohutamiseks ütlevad nad, et Milanos on veel kinnisemad inimesed. Minu jaoks kõige üllatavamad ongi inimesed.
Elan kesklinnast nati eemal kahetoalises korteris. Mulle meeldib,et hommikul saan 15 minutiga tööle lipata, õhtul 20 minutiga ülikooli. Peole minekuks tuleb pikem teekond ette võtta: tervelt 40min jala. Minu toakaaslaseks on ungari tsikk Judith, kes õpib arstiks. Ta on väga korralik ja korrektne ja sellepärast on mul temaga natu keeruline, aga saab hakkama. Kõrvaltoas on olnud erinevad inimesed, aga järgmisest esmaspäevast kolib sinna itaalia tsikk, kes vb räägib nati inglise keelt.

Mina ja minu elukaaslane:

Verona= Romeo&Julia

Selline tunne jäi alguses siin linnas küll, et polegi midagi muud, kui ainult see armastuslugu. Ja siis ikka veel Romeo ja Julia ja veel ja veel.... Terve linn on südameid täis ja kõik šokolaadid on südametega. Tahaks tavalist šokolaadi, aga ei, tuleb osta šokolaadi koos südamete ja kaisukarudega. Öök!

Südametega autod ja tänavad...

Tegelikult on siin linnas ka muud peale südamete. Õnneks :).

Arena

Peaväljak

Ägedad tänavad, ilusad taimedega rõdud

Salapärased inimtühjad kangialused

Jõgi

Taustal paistavad lumised mäed, kuhu mul plaanis jõuda

3Fakeoranges tegutsevad jälle

See aasta asub igaüks meist erinevas kohas, aga tegemised on sama toredad või veelgi ägedamad. Kreeka seiklustest jõudis siia lehele väga väike osa, sest meil oli lihtsalt kogu aeg midagi teoksil ja aega kirjutamiseks vähe :D.
See aasta on lood sellised: Margit veedab mošeesid uurides aega Istanbulis, mina (Katre) tegutsen Romeo&Julia linnakeses ja Sirly hetkel alles valib kohta kuhu minna.
Teekoda Margitiga alustaime koos, kuid Riias läksid meie teed lahku.